Mida me elu käänulistel radadel rännates endaga kaasas kanname? Mis meist maha jääb? Millised killukesed meist aitavad tulevastel põlvedel mõista, kes me olime?

Meie kirjad, looming, naeratused ja hääl. Meie võitlused ja eluraskuste koorem, mis on meie õlgu rõhunud.

Toimetulek raskustega on meid vorminud samamoodi nagu helgemad küljed. Vahel aga mäletatakse kõige eredamalt just meie valu, mis tuletab maailmale meelde, et midagi peab muutuma.

Ent need filmid meenutavad meile, et inimelu on enamat kui vaid kannatused ja nende kaudu sündivad muutused. Ükskõik, kas seisame silmitsi identiteediküsimuste ja perekondlike kohustustega või kogeme haigusi, korruptsiooni ja sõjaõudusi – oleme ikkagi inimesed ning väärime, et meid nähtaks ja mõistetaks kogu meie inimlikus terviklikkuses.

Sophia Bazalgette