Seitsmeaastane pimedana sündinud poiss näeb ootamatult valgust. Arstliku läbivaatuse käigus selgub, et kujutis jõuab tema teadvusse seitsme aastaga – just nii palju aega kulub tema silma ehituse tõttu valgusel võrkkestale jõudmiseks. Taoline silmadefekt pärsib vaimset arengut, hetkel toimuva teadvustamist ning möödunu mõistmist. Inimese võimekus ei vasta tema vanusele ning ta elab alalises minevikus. Filmi tegemisel on kasutatud originaalset tehnikat, kus olevikku kujutatakse peaaegu kombitavana, minevikku aga 2D-animatsioonina.

Robert Seidels põimib ekraanil oma abstraktsete joonistuste salvestised kväärartist Tsuki jõulise tantsuga. Kasutades nende nihkes olevate kujutiste vahendamisel masinõpet, rikutakse tahtlikult tehisintellekti strateegiaid, et avada nii ajaloolise hetke hüsteeria ja hüstereesi pöörast, õrna ja toretsevat visuaalset keelt.

Seed, kes ei tohi viibida päikese käes, ja vari, mis vajab olemasoluks päikest, on teineteise jaoks elumõte. Seed otsustab leida võimaluse, et olla koos varjuga ning alustab seetõttu selles kummalises maailmas uurimisretke.

Film jälgib poistekampa, kes harjutavad traditsioonilise püha tseremoonia jaoks tantsu. Ühtäkki jookseb üks poistest järele veidrale linnule. Põhjust teadmata järgneb poisile ka tüdruk, kuid ühel päeval kaotab poiss võime lindu näha.

Isa palvel naaseb Coline oma vanasse magamistuppa, et oma asjad ära sorteerida. Mitmed leitud esemed heidavad ta lapsepõlvemälestuste rüppe. Asjade seast tõusevad esile need, mis on jätnud temasse sügava jälje.