Uurisime Shortsi uuelt pealikult, mida tema festivalilt kõige rohkem ootab.

Kuidas sa PÖFF Shortsi leidsid? Või kuidas leidis Shorts sinu?

See oli selline vastastikune üksteise leidmine, otsisin uut tööd ja Shortsile otsiti juhti. Kuna mulle meeldib korraldamine ja produtseerimine siis tundus filmifestivali juhtimine väljakutse, mida vastu võtta.

Õppisid pikalt Inglismaal. Mis on kõige olulisemad õppetunde sellest ajast?

Neid õppetunde ja teadmisi sain kolme aasta jooksul palju, aga kõige olulisem on ehk see, et igale probleemile on lahendus ning mitte miski pole võimatu. Olgu selleks olukord, kus näitleja on lootusetult eksinud ning ei oska oma paberkaardi ja nuputelefoni abil võttepaika tulla või kui tellitud filmirull jõuab vaid päev enne võtteid kohale.

Välismaal õppimine avardas tohutult silmaringi ning muutis mind iseseisvamaks ja andis julguse rohkem proovida ja katsetada. Lisaks, elades mujal, saad aru, et tegelikult polegi Eestis nii halb.

Mida ootad tänavuselt festivalilt kõige rohkem?

Kuna ma olen varasemalt PÖFFiga kokku puutunud vaid vaatajana kinosaalis, siis ega ma tegelikult ei kujutagi ette, mis kõik ees ootab. Seega ootan kõike - alates filmielamustest kinosaalis ja kohtumistest erinevate filmitegijatega kuni Shortsi "maailma lühima auhinnatseremooniani". Samuti on Shortsil sel aastal esmakordselt ka filmitööstusele suunatud Shorts Industry Shortcut erinevate paneelide, workshoppide ja üritustega. Festivali korraldamine sarnaneb minu meelest filmi tegemisega - ega enne võtteperioodi ei teagi, kui hea ettevalmistus on olnud. Ma usun, et selleaastane PÖFF Shorts ja ka PÖFF üldiselt tuleb võimas.

Kui saaksid olla režissöör, siis millest sa filmi teeksid?

Kas ma režissöör olla tahaksin, ma ei ole kindel. Aga produtsendi või stsenaristina soovin teha filme, milles on äratundmishetki ning mis panevad mõtlema. Žanri poolest teeksin pigem fantaasiarikkaid ja psühholoogilisi filme. Kui midagi konkreetset välja tuua, siis nt Kivirähki mõne teose adaptsioon oleks miski, mida tahaksin arendada ja kinolinale tuua, sest tema lugudes on põimitud sisse palju Eesti mütoloogiast pärit tegelasi ja fantaasiat.

Mari Liis Keevallik õppis Suurbritannias Arts University Bournemouth kunstiülikoolis filmikunsti, spetsialiseerudes produtseerimisele. Pärast õpingute lõpetamist naases ta Eestisse ning tegutses enne PÖFFi meeskonnaga liitumist vabakutselisena erinevates produktsioonirollides nii rahvusvahelistes kui ka kodumaistes filmi- ja reklaamiprojektides. Filminduse avastas Mari enda jaoks juba ligi 10 aastat tagasi kui ta tegi erinevaid kooliprojekte ja lühifilme.