Alates 2018. aastast alates on andnud PÖFF Shorts oma pöffihundi lõuendina üle kodumaisetele kunstnikele, et kinni püüda seda, mis maailmas parasjagu sünnib - kas unes või ilmsi. 2020. aasta festivali identiteedi autoriks on tänavakunstnik ja illustraator Ingmar Järve.

Mis on tänavuse hundinäo taga?
Lähteülesandeks oli mul visualiseerida maailma hetkeolukorra ebakindlust ja hektilisust. Teema on väga lai ja öelda tahaks korraga palju. Minus endas on sellel aastal vist kõige rohkem ärevust tekitanud kevadine eriolukord, kus kahe kuu jooksul kodust töötades sai väga vähe inimesi nähtud. Olukord, kus me kõik koostöös ja üksteisest eemale hoides võitleme viiruse vastu, et omavahel aega veeta, tuletas meelde ingliskeelse ütluse: “It takes two to tango”. Tuletasin sellest oma versiooni “It takes 2+2 to tango” ning otsustasin seda sõnumit visualiseerida. Et üksteisega jälle tantsu vihtuda, peame kõigepealt õppima seda 2+2 tantsu tantsima.

Mis on pikim film, mida Sa näinud oled?
Meenub kogemus filmiga “Tuulest viidud” (Gone with the Wind, 1939). Vaatasin seda vastu tahtmist kunagi noorena, sest põdesin voodis grippi ja telekapult oli kadunud. Ma mõtlesin, et olgu, olen midagi sellest kuulnud ja vaatan ära. Mul ei olnud aimugi, et tegemist on 4-tunnise filmiga. Mäletan, et mõtlesin, mismoodi üks film nii kaua võib kesta? Et kas mul tõbisena on ajataju niivõrd paigast ära?

Kas Sul on mõni lemmik lühifilm või animatsioon?
Mulle meeldivad väga Jan Švankmajeri sürrealistlikud teosed, näiteks "Pimedus, valgus, pimedus" (”Tma/Svetlo/Tma”, 1989). Uue kooli lemmikanimaatoritest tooks välja Haeini Kim, Ruffmercy ja Leon Washere.

Mida ootad selle aasta festivalilt?
Üllatavaid mõttekäike ja nägemusi.

Ingmar Järve on vabakutseline illustraator, animaator, disainer ja kunstnik, kelle tänavakunsti teosed kaunistavad mitmeid seinu üle terve Eesti. Varasemate töödega saab tutvuda tema Instagramis. Kirjutada saab talle aadressile ingmarj2rve@gmail.com.