Lühifilmi võistlusprogrammi žürii
Florian Fernandezel on magistrikraad filminduse erialal ja ta koordineeris kümme aastat mitmeid Short Film Corner | Rendez-vous Industry üritusi, enne kui temast sai selle Cannes’i filmifestivali korraldatava neljapäevase foorumi juhataja. SFC eesmärk on tõsta esile lühifilmi vormi, otsida andekaid tegijaid ning lihtsustada filmitegijate ja filmitööstuse vahelist suhtlust.
Drama rahvusvahelise lühifilmifestivaliga liitus ta 2014. aastal, asudes tööle lühifilmiosakonna juhina, ning algatas pooleliolevate projektide jaoks residentuuriprogrammi ja pani paika kogu filmitööstuse ürituste ajakava. Samuti aitab Florian valida lühifilme Montréali Nouveau Cinéma festivalile, SXSW lühidokumentaalide programmi ja varasemalt on ta kuulunud filmifestivali Encounters programmikoostajate meeskonda.
Aastast 2023 teeb ta koostööd Protest Studiosega, hoolitsedes omapärase stiiliga lühifilmide festivalidele levitamise ja müügitöö eest. Samuti kuuluvad tema iga-aastaste koostööprojektide hulka sellised algatused nagu European Short Pitch ja The Short Film Lab.
Lühifilmi võistlusprogrammi žürii
Tonia Mishiali on režissöör ja produtsent, kes kuulub Euroopa Filmiakadeemiasse ja Kreeka Filmiakadeemiasse, on Oxbelly liige ja Berlinale Talents programmi vilistlane. Ta on töötanud loomingulise konsultandina Rawi Screenwriters Labis ja kuulunud näiteks Karlovy Vary, Thessaloniki ja Tirana filmifestivalide žüriidesse. Tema filme on esitletud suurtel filmiturgudel (TFL Midpoint, FFF, coco, Sofia Meetings, Meetings on the Bridge, European Genre Forum, Eastern Promises, Euroconnection) ja neid on valitud prestiižsetele festivalidele, nende seas Locarno, Karlovy Vary, Kairo, Palm Springsi, Clermont Ferrandi, Cinemed Montpellier’, PÖFFi, Seattle’i, Corki, Transilvaania, Sofia, Santa Barbara ja Sydney filmifestival. Viimasel esitleti teda kui üht kümnest maailma parimast naissoost režissöörist. Tema film „Paus” võitis Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) auhinna ja seda kiideti taevani The Hollywood Reporteri ja LA Timesi arvustustes. Rotten Tomatoese kodulehel valiti see 2019. aasta 20 kõige julgema filmi hulka. Selle stsenaarium kuulub Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia Margaret Herricki raamatukogu põhikogusse. Filmi näidati USA ja Euroopa kinodes ning striimiti Amazon Prime’is ja Euroopa HBOs. Praegu tegeleb ta oma produktsioonifirma Bark Like A Cat Films alt mitme projektiga, kaasa arvatud kahe enda lavastatud täispika mängufilmiga.
Lühifilmi võistlusprogrammi žürii
Eeva Mägi on Eesti stsenarist ja režissöör, kes tegutseb mängu- ja dokumentaalfilmide valdkonnas. Ta lõpetas 2015. aastal Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis dokumentaalfilmirežii eriala. Sellest ajast on ta lavastanud edukaid lühifilme nagu „Lembri Uudu” (2017), mis esilinastus Leipzigi dokumentaal- ja animafilmifestivalil (DOK Leipzig) ning on hiljem osalenud paljudel festivalidel, nende hulgas PÖFF Shorts, Go Short ja Sarajevo filmifestival. Ta hübriiddokumentaal „Süda Sõrve Sääres” (2019) pääses Oscarite eelvalikute nimekirja, pärast seda kui oli võitnud Melbourne’i rahvusvahelisel filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. Ta värskeim lühifilm „3. oktavi F” (2022) võitis PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi ja sai samuti Oscari-kvalifikatsiooni. Eelmisel aastal sai ta valmis oma esimese täispika dokumentaalfilmi „Kellele ma naeratan?” (2023), mis esilinastus Giffoni rahvusvahelisel filmifestivalil ja oli samal aastal ka PÖFFi Just Filmi avafilm. 2018. aastal pälvis Eeva Mägi Eesti Kultuurkapitali noore filmitegija preemia ja 2019. aastal Docpointi noore dokumentalisti preemia. Tema esimene mängufilm „Mo Mamma” (2023) märgiti ära PÖFFi debüütfilmide võistlusprogrammis. „Mo Papa” (järelproduktsioonis) osales 2024. aastal Cannes’is toimunud Goes to Cannes programmis.
Animatsiooni võistlusprogrammi žürii
Annegret Richter on Stuttgarti rahvusvahelise animafilmide festivali kunstiline juht, Saksamaa animatsiooniliidu (ASIFA Germany) tegevdirektor ja ASIFA kommunikatsioonijuht. Ta on töötanud animatsiooniosakonna juhatajana Leipzigi dokumentaal- ja animafilmifestivalil (DOK Leipzig) ja juhatanud Dresdeni rahvusvahelist lühifilmifestivali (Filmfest Dresden). Annegret Richter osaleb tihti rahvusvahelistes žüriides ja filmide rahastamisega tegelevates komisjonides, samuti on ta koostanud programme maailma eri paigus toimuvatele festivalidele ja üritustele. Tal on kraad kommunikatsiooni-, filmi- ja meedia erialal, mida ta on õppinud ja õpetanud Leipzigi ülikoolis ja New Yorgis.
Animatsiooni võistlusprogrammi žürii
Martina Meštrović on lõpetanud Zagrebi kaunite kunstide kooli skulptuurieriala. Ta on tulnud välja mitme üksiknäitusega ja osalenud grupinäitustel. 2004. aastal ühines ta kunstikollektiivi Kreativni sindikat’iga ning on sellest ajast peale töötanud filminduses 2D- ja 3D-kujundaja, animaatori ja režissöörina. Ta on loonud neli animafilmi, mis on linastunud mõnedel maailma olulisematel festivalidel, nt Zagrebi Animafestil, Annecys, Ottawas, PÖFFil, DOK Leipzigil, Varssavis, Tamperes ja Sheffield DocFestil. Martina Meštrovići filmid on pälvinud mitmeid auhindu ja tunnustust. 2024. aastast töötab ta Zagrebi kaunite kunstide koolis animatsiooni ja uue meedia osakonnas produktsioonikoordinaatori ja levitajana.
Animatsiooni võistlusprogrammi žürii
Roland kasvas üles Lõuna-Eesti maapiirkonnas, kus ta alustas animatsiooni ja videomängude loomisega üsna noores eas.
Pärast Animation Workshop kooli lõpetamist Viborgis töötas ta kunstnikuna lühianimatsioonis „Amalimbo”, mis jõudis Veneetsia biennaalile ja Euroopa filmiauhinna nominentide hulka. Praegu keskendub Roland rohkem laste kasvatamisele, õpetamisele ning animatsioone ja videomänge tootva ettevõtte Tartu Multifilm juhtimisele.
Rahvusliku võistlusprogrammi žürii
Kitty Florentine on Eesti artist, kes on pälvinud rahvusvahelise publiku tähelepanu oma silmapaistvate esinemistega. Nende hulka kuulub Kris Lemsaluga koostöös loodud performance 2023. aasta Performa biennaalil New Yorgis, ning esinemised 2024. aastal ühel Euroopa suurimal muusikafestivalill Eurosonic ja MENT Ljubljana festivalil. Kitty on soojendanud tuntud artiste nagu Hatari (Island) ja Fever Ray (Rootsi) ning esinenud Milanos Santeria festivalil, Prahas Liveurope’i festivalil, Oslos Øyafestivalenil ja Vilniuses What’s Next in Music festivalil.
Rahvusvahelistele esinemistele lisaks on ta astunud üles ka kõige prominentsematel Eesti festivalidel, näiteks Intsikurmu, Station Narva ja Tallinn Music Week. 2022. aastal pärjati Kitty Raadio 2 aasta debüütartisti tiitliga ja 2023. aastal nomineeriti ta album Eesti Muusikaauhindade aasta alternatiiv-/indie-albumi auhinnale.
Rahvusliku võistlusprogrammi žürii
Michał Bobrowski töötab 2018. aastast Lublini Marie Curie-Skłodowska ülikooli (UMCS) filoloogiateaduskonna kultuuriuuringute instituudis professorina. 2010. aastal lõpetas ta Poolas Krakówis asuva Jagiełło ülikooli doktorikraadiga filminduse erialal. 2012. aastal avaldas ta raamatu „Akira Kurosawa. Artist of the Borderland” ning 2016. ja 2019. aastal oli ta kahe monograafia – „Obsession, Perversion, Rebellion. Twisted Dreams of Central European Animation” ja „Propaganda, Ideology, Animation. Twisted Dreams of History” – üks toimetajatest. Samuti on ta kirjutanud koos Radosław Bombaga raamatu „Beyond Cinema Screen. Postmedia Contexts of Animation”, mis ilmus 2021. aastal.
Alates 2010. aastast on ta nukufilmikunstile pühendatud StopTrik rahvusvahelise filmifestivali (Sloveenia/Poola) programmikoostaja ja üks asutajatest. Ta teeb kuraatori ja aktivistina koostööd mitme Euroopa filmifestivaliga ja kultuuriorganisatsiooniga. Ta on kirjutanud mitmeid akadeemilisi artikleid ja raamatupeatükke, samuti filmikriitikat, keskendudes peamiselt Jaapani ja USA kinole ning animeeritud kunstifilmidele.
Rahvusliku võistlusprogrammi žürii
Laima Grazdanovica jagab oma tööd teooria ja praktika vahel. Alates 2019. aastast on ta Riia rahvusvahelise lühifilmide festivali 2ANNAS programmijuht ja alates 2015. aastast on ta lühifilmide kuraator. Ta on lõpetanud Läti Kultuuriakadeemia teatri- ja filmiteooriaõppe ning Läti Kunstiakadeemia visuaalse kommunikatsiooni magistriõppe. Viimasel ajal töötab ta külalislektorina, õpetades lühifilmi ajalugu ja videokunsti. Tema enda töö fookuses on isikliku ja kollektiivse ajaloo uurimine omavahelise seotuse kaudu.